Mittetulundusühing MTÜ Partnerlus
PÕHIKIRI
Üldsätted:
1. Mittetulundusühingu nimi on MTÜ Partnerlus (edaspidi ühing), ingliskeelne tõlge: Partnership NGO.
2. Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Valga maakond Otepää vald.
3. Ühing tegutseb vastavalt mittetulundusühingute seadusele. Ühing kasutab oma tulu vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja ei jaota kasumit oma liikmete vahel.
4. Ühingu eesmärgiks on maaelu ja maapiirkondade areng läbi huvigruppide kaasamise ning partnerluse soodustamise.
5. Ühingu eesmärkide saavutamiseks:
5.1. tutvustab partnerluse põhimõtteid;
5.2. aitab kaasa partnerluspõhimõtetel tegutsevate kohalike tegevusgruppide tekkele, suutlikkuse tõstmisele ning kaitseb huve;
5.3. annab välja trükiseid ja korraldab koolitusi, seminare, infopäevi jm;
5.4. algatab ja juhib partnerlusel põhinevaid projekte;
5.5. osaleb maaelu, kohalikku ja regionaalset arengut edendavates ettevõtmistes ning projektides;
5.6. taotleb toetusi kohalikest ja välisfondidest ning programmidest;
5.7. arendab koostööd partnerlustega Eestis ja välisriikides;
5.8. osaleb maapiirkondade sotsiaalsete, majanduslike ning keskkonnaprobleemide lahendamisel ja teeb selleks koostööd teiste institutsioonidega;
5.9. toetab kogukondade algatusi, vabatahtlikku tegevust ja heategevuslikke üritusi;
5.10. võtab vastu annetusi, kingitusi ja pärandusi ning korraldab sihtotstarbelisi korjandusi, heategevuslikke loteriisid jne;
5.11. loob vastavalt vajadusele allorganisatsioone;
5.12. astub vajadusel teiste ühingute ja liitude liikmeks;
5.13. annab stipendiume, preemiaid, toetusi;
5.14. arendab olemasoleva oskusteabe baasil majanduslikku tegevust
5.15. omab arveldusarveid pankades, teostab finantsoperatsioone krediidiasutustes ning sõlmib lepinguid asutuste, organisatsioonide ja eraisikutega nii kodu- kui ka välismaal;
5.16. omab, rendib, kasutab või käsutab kinnis- ja vallasvara.
6. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.
Ühingu vara
7. Ühingu varaks on talle kuuluvad asjad ja raha.
8. Ühingu rahalised vahendid saadakse tema liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest, ühingu põhikirjaliste eesmärkide realiseerimiseks korraldavatest üritustest saadavast tulust, annetustest ja muudest põhikirjalise tegevuste kaudu saadud laekumistest.
9. Ühing vastutab kohustuste eest kogu varaga.
Ühingu liikmed
10. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevus aitab kaasa ühingu eesmärkide saavutamisele. Ühingu liikmeks astumiseks tuleb esitada avaldus ühingu juhatusele.
11. Ühingul on liikmed ja auliikmed.
12. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus oma järgmisel koosolekul alates liikmeks astumise kirjaliku avalduse esitamisest.
12.1. Juriidilised isikud peavad kirjalikule avaldusele lisama volitatud isiku volikirja ja kehtiva registrikaardi koopia.
13. Kui juhatus keeldub taotlejat ühingu liikmeks võtmast, võib taotleja pöörduda üldkoosoleku poole. Juhatuse keeldumise puhul teatatakse taotlejale kirjalikult juhatuse otsusest ja keeldumise põhjustest vähemalt seitsme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Ühingusse vastuvõtmise otsustab lõplikult üldkoosolek kohalviibivate liikmete lihthäälte enamusega.
14. Liikmeks vastuvõtmisel peab juriidiline isik esitama oma esindaja üldkoosolekule.
15. Liikmeks vastuvõtmisel on uus liige kohustatud tasuma sissastumismaksu ja jooksva aasta liikmemaksu ning andma allkirja põhikirjaga tutvumise kohta. Igaaastase liikmemaksu peab ühingu liige tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks.
16. Liikmemaksu suurus määratakse üldkoosoleku poolt.
17. Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel ühingust välja astuda.
18. Juhatus peab rahuldama ühingu liikme väljaastumisavalduse 2 kuu jooksul. Ühingu liige loetakse ühingust väljaastunuks juhatuse poolt vastava otsuse tegemise päevast alates.
19. Ühingu liige võidakse arvata juhatuse otsusega ühingust välja järgmistel juhtudel:
19.1. kui ta ei ole majandusaasta lõpuks maksnud liikmemaksu;
19.2. kui ta kahjustab oma tegevusega ühingu mainet ja huve;
19.3. ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul.
20. Juhatus peab liikmele teatama oma taotlusest liige välja arvata seitsme päeva jooksul, kus peab olema väljaarvamise põhjus. Liige, kelle kohta on tehtud selline otsus, võib selle vaidlustada ja pöörduda üldkoosoleku poole. Ühingust väljaarvamise otsustab lõplikult üldkoosolek kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega.
21. Ühingu auliikmeks valitakse isik, kellel on eriti väljapaistvaid teeneid partnerluste arengul Eestis. Auliikmeks valimise korra kinnitab ja auliikme valib ühingu üldkoosolek.
22. Juhatus peab liikmete registrit, kuhu kantakse ühingu liikmete andmed: nimi, isikukood, postiaadress, kontakttelefon, e-kirja aadress.
Liikmete õigused ja kohustused
23. Liikme õigused ja kohustused tekivad tema liikmeks vastuvõtmise päevast alates.
24. Ühingu liikmel on õigus:
24.1. võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust;
24.2. valida ja olla valitud ühingu juhatusse ning revidendiks;
24.3. saada teavet ühingu tegevuse kohta ja nõuda vastavat aruannet juhatuselt;
24.4. esitada auliikme kandidaat;
24.5. võtta osa ühingu üritustest ja algatada mitmesuguste küsimuste arutelu ning aktsioone;
24.6. astuda ühingust välja;
24.7. esindada ühingut juhatuse kirjalikul volitusel.
25. Ühingu liikmel on kohustus:
25.1. järgida põhikirjast tulenevaid kohustusi ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
25.2. teatama juhatusele vajalikud andmed liikmete arvestuse pidamiseks ning teatama uued andmed hiljemalt kuu jooksul pärast nende muutumist;
25.3. tasuda iga-aastast liikmemaksu;
25.4. tasuda iga-aastast liikmemaksu ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta keskel.
Üldkoosolek
26. Ühingu kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek.
27. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
27.1. ühingu põhikirja muutmine;
27.2. ühingu eesmärgi muutmine;
27.3. ühingu juhatuse valimine;
27.4. revidendi valimine;
27.5. aulliikmeks valimise korra kinnitamine ja auliikmete valimine;
27.6. 27.6 ühingu tegevuse lõpetamine, liitumine teiste organisatsioonidega ja jagunemine.
28. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada vähemalt 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud toimumise koht, aeg ja päevakord..
29. Üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas.
30. Juhatus võib erakorraliselt kokku kutsuda üldkoosoleku järgmistel asjaoludel:
30.1. oma initsiatiivil, kui seda nõuavad ühingu huvid;
30.2. vähemalt 1/10 ühingu liikmete nõudmisel;
30.3. revidendi nõudmisel.
31. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole ühingu liikmetest ja volitatud esindajatest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenutest. Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmete nõusolek, eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks, mis puudutavad ühingu liitumist, jagunemist või lõpetamist on vaja 4/5 liikmeskonna poolthääli.
32. Kui otsustusvõimeline üldkoosolek ei tule kokku esimesel kutsel, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe tunni pärast. Teist korda kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
33. Üldkoosolek valib revidendi, kelle ülesanne on:
33.1. jälgida juhatuse tegevuse vastavust põhikirjale;
33.2. jälgida ühingu tegevuse vastavust põhikirjale ning vähemalt kord aastas revideerib ühingu finantsmajanduslikku asjaajamist, informeerides selle tulemustest juhatust ja üldkoosolekut;
34. Ühingu liikmetel on üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel üks hääl. Liige võib hääleõigust kasutada isiklikult või esindaja kaudu, kellel on kirjalik volikiri. Ühingu liiget võib esindada ainult teine ühingu liige.
Juhatus
35. Juhatus on ühingu alaliselt tegutsev juhtimisorgan. Juhatus on vastutav ühingu üldkoosoleku ees.
36. Juhatuse minimaalne liikmete arv on üks. Juhatuse koosseis määratakse üldkoosoleku otsusega üheks aastaks.
37. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ja vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eesti.
38. Juhatus valib esimehe, kes peab olema Eesti Vabariigi kodanik. Kui juhatuses on ainult üks liige, täidab ta juhatuse esimehe kohustusi. Juhatus planeerib ühingu tegevust ja arengut ning kõigil juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut õigustoimingutes.
39. Juhatuse pädevusse kuulub:
39.1. ühingu liikmeks vastuvõtmine ja väljaarvamine;
39.2. ühingu liikmete registri pidamine;
39.3. ühingu raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;
39.4. ühingu töötajate töölevõtmine ja vabastamine;
39.5. raamatupidamise aruande ja tegevusaruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule;
39.6. muude küsimuste otsustamine.
40. Juhatuse koosolekud toimuvad regulaarselt vähemalt neli korda aastas.
41. Juhatus võtab vastu otsuseid kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega. Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka kokku tulemata. Sel juhul loetakse otsus vastvõetuks kui poolt hääletavad kirjalikult 2/3 juhatuse liikmetest.
42. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande seaduses sätestatud korras ja esitab aruande revidendile ja üldkoosolekule. Majandusaastaaruande kinnitab üldkoosolek.
43. Juhatus võib tööle võtta tegevdirektori.
43.1. tegevdirektori õigused ja kohustused määrab kindlaks juhatus;
43.2. tegevdirektor esindab ühingut ainult volituse alusel;
43.3. tegevdirektor võtab osa juhatuse ja üldkoosolekutest.
Ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
44. Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud alusel ja korras. Ühing võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga ja jaguneda ainult mittetulundusühinguteks.
45. Ühingu tegevus lõpetatakse:
45.1. üldkoosoleku otsusega;
45.2. kui ühingusse on jäänud vähem kui kaks liiget;
45.3. pankrotimenetluse alustamisel;
45.4. muudel seadusega ettenähtud põhjustel.
46. Ühingu lõpetamisotsuse kandmiseks registrisse esitab juhatus avalduse, millele lisatakse üldkoosoleku protokoll.
47. Ühingu lõpetamisel on likvideerijateks juhatus, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.
48. Ühingu tegevuse lõpetamisel antakse likvideerimiskomisjoni nõuete rahuldamisest ülejäänud vara ja rahalised vahendid üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või selle puudumisel avalik-õiguslikule juriidilisele isikule heategevuslikel eesmärkidel kasutamiseks.